Diivade armudraama

Filmidiivade Barbara Brylska (66) ja Eve Kivi (69) vahel on emotsioonid särisenud umbes kakskümmend aastat. Eve on varem täheldanud, et Brylska on tema vastu kuidagi nipsakas, kuid ta pidas seda lihtsalt staaritsemiseks. Vimma tegelik põhjus selgus kuu aja eest, kui daamid sattusid Moskvast Blagovesenskisse filmifestivalile «Amuuri sügis» lennates kõrvuti istuma.
«Meil oli kolm tundi Barbaraga kana kitkuda,» sõnab Eve. «Õigupoolest temal minuga, sest ma tahtsin vaid teada, milles asi. Tuli välja, et olen süüta süüdlane!»

Eve nõudis aru

Et Barbara teda silmaotsaski ei kannata, sai Eve teada alles hiljuti tänu ühe Poola väljaande ajakirjanikule, kes oli usutlenud Brylskat ning seejärel teda. «Ajakirjanik ütles mulle, et ta ei saa aru... «On näha, et ta kohe vihkab teid!»,» lausub Kivi.

Kivi on Brylskaga tuttav juba sügavast nõukaajast, mil vändati hulk Vene-Poola ühisfilme. Omaaegsed kaunitarid trehvasid aeg-ajalt mõnel festivalil ja Poola saatkonna vastuvõttudel.
Nüüd lennukis, meenutades ajakirjaniku sõnu, ning teades, et lennata on seitse tundi, otsustas Kivi Brylskaga sotid sirgeks rääkida.

«Ma hüppasin talle kohe kahe jalaga selga!» muigab Eve. «Ütlesin Barbarale, et vot, nüüd pandi sind siia istuma — ühtlasi räägid mulle ära, miks sa muutud iga kord tigedaks ja näost valgeks, kui ajakirjanikud mind meelde tuletavad!»
Veidi mõtlemisaega võtnud, teatas Brylska vene keeles:
«Horošo, ja budu gavarit, a eta budet dlinnõi razgovor!» (Hästi, hakkan rääkima, aga sellest tuleb pikk jutuajamine. — toim) Mina vastasin, et aga palun, meil on aega. Räägi, Barbara!

Seepeale oli Barbara löönud kerge sõrmenipsu ning hüüdnud:
«Sto gram vodki s Cola Light!» (Sada grammi viina Coca-Cola Light`iga — toim)

Eve meest ei mäleta

«See oli üks naljalugu,» naerab Eve. «Barbara süüdistas mind selles, et ta kadunud mees olevat hoolimata nende abielust hoopis mind armastanud.»

Evele olevat Brylska väide lajatanud nagu välk selgest taevast, sest talle ei meenu isegi kõnealuse mehe nägu. Seda ta ka ärritunud daamile ütles.
Barbara nähvanud seepeale, et tal oli mees, kes jääb igaühele meelde, igale naisele!

«Ma sõnasin: Anna andeks Barbara, minule ta meelde ei jäänud. Ma tunnen Kieslowskit, ta oli mu head sõber. Aga ma ei tea teisi poolakaid. Ma ei mäleta! Kuidas nii, imestas ta.»

Eve mängis Vene ajal mitmes koostöös Poolaga sündinud filmis. Selgus, et üks neist olnud Brylska produtsendist mehe linateos.

Barbara meenutas Kivile elavalt üht sellega seotud seika. Brylska läinud kord koju ja klõpsanud teleri mängima. Sealt tuli abikaasa film ning parasjagu oli kaadris Eve. Mees oli Barbarale siis öelnud, et Eve on ta lemmik.
Seetõttu keeldus Brylska nüüd uskumast, et Eve ta meest ei mäleta.

«Ta mees oli produtsent, aga näitleja ei puutu ju produtsendiga kokku. Võib-olla mees tookord lihtsalt narritas teda,» mõtiskleb Eve.

«Brylska ei jätnud jonni: Leningradis olite mu mehega koos! Ma ajasin talle vastu, et ära ütle, et olime su mehega koos, me olime ehk ainult ühes delegatsioonis, mis saadeti Leningradi.»

Evele meenub, et enamjaolt veetis ta tol korral aega hoopis kuulsa prantsuse filminäitleja Jean Moreau’ga, näiteks saatis teda Leningradi tsirkuses.
«Ma olin tegelikult prantsuse delegatsiooniga, mitte üksi Moreauga. Nii ütlesin ka Barbarale ja lõppkokkuvõtteks teatasin, et ma ikkagi ei tea, kes oli su mees.»
Vaidlusaluse mehe nime ei tea Eve siiani ja Barbara ei öelnud kah.

«Palusin tal abikaasa pilti näidata või selle mulle Tallinnasse saata, et äkki meenub midagi. Ma võisin ta mehega kunagi teretada, aga ma olen elu jooksul ju tuhandeid mehi teretanud,» räägib Eve.

Hullud eided!

«Vahepeal Barbara kähvas mulle, et ära sa valeta. Ta pani mind niimoodi proovile,» muigab Eve. «Ma kinnitasin, et sa võid mõelda mida iganes, aga mina su meest ei tundnud!»
Mingil hetkel tõmmanud Brylska pressingut tagasi.

«Lõpuks ta ütles, et jah, sa ilmselt rääkisid õigust, sest ka tema mees oli sama juttu rääkinud. Aga väitest, et ta mees mind armastas, ta ei taganenud. Mees oli talle öelnud, et ta ei saanud mind kätte, et ma ei olla tahtnud teda!»

Diivade kolm tundi kestnud elava keskustelu tunnistajaks oli kogu festivali VIP-seltskond. Isegi festivali president olevat suure häälega naernud, et sellist tsirkust pole ta enne näinud.
Brylska ja Kivi dialoogi lõpp aga oleks justkui maha kirjutatud ühest vene filmist, kus alguses kirglikult kraageldakse, siis lepitakse ning teineteisele kaela langetakse.

«Barbara ütles, et armastab mind, et ta hakkas mind täna armastama. Ma vastasin: Tore, kui armastad!» räägib Eve.
See aga polnud kõik. Ühtäkki teatanud poolatar vigases vene keeles:

«A znaješ što Eve? Mne daže šalka što u vas nebõla romana, a to mõ bõli bõ staboi rostvenitsõ!» (Kas tead, Eve? Mul on isegi kahju, et teil polnud romaani, muidu oleksime me sinuga justkui sugulased. — toim)

Evele teeb omakorda siiani nalja härra presidendi reaktsioon.
«Barbara sõnade peale ei pidanud ta enam vastu ja põrutas meile: «Sumašedsie babõ» (hullud eided! — toim), ja läks minema!»

Kivi arvates kandis Barbara tuha all sisisenud pahameeletuld endas paarkümmend aastat. Arvestades Brylska temperamenti ja seda, et tema kuuldes ei soovitata mainida ühegi teise tuntuma Poola näitlejatari nime, on Eve arvates lõpp hea, kõik hea.

Galerii

Samal teemal