„Kui tegin lavastajana oma esimest tükki Krasnojarskis, kus mängisid ainult naised, näitasin neile proovi ajal telesalvestust 1970ndate lõpust, kuidas Alla laulab lugu „Звёздное лето“. See, kuidas ta seda esitab, on nagu minifilm – kui ehe ta on! See, kuidas ta laulab ja oskab seejuures olla mitmeplaaniline,“ rääkis Aug, et Pugatšova on tema jaoks näide kõige peenemast tööst.

„Kohtusime, kui tegime Gogoli keskuses Moskvas etendust „Наша Алла“ („Meie Alla“ – toim.). Alla Borissovna tuli seda vaatama ja suhtlesime kulisside taga. Muide, mängisin ka filmis „Хочу замуж“ („Tahan mehele“ toim.) särtsakat ema, kes laulab karaokes Pugatšova lugu „В воду войду“. Saatsime talle minu häälega salvestatud loo ja küsisime, kas tohime seda kasutada. Ta ütles: laske käia! Seega väike kogemus tema lugudega mul juba oli,“ jätkas Aug.

Küsimusele, kui Pugatšova naaseks Venemaale, siis mis primadonnast saaks, vastas Aug: „Usun, et keegi ei karistaks teda. Just nimelt teda. Minu sisetunne ütleb, et valitsus väga ootab, et ta tuleks tagasi. Mulle tundub, et nad võtaks ta avasüli vastu, kuid pigem abikaasa Maksim Galkinita, üksnes nende lastega. Allale oleks kõik andeks antud... Alla on Venemaa sümbol – märgiline inimene.“

Julia Aug ise arvas, et igal inimesel on õigus elada nii, nagu ta tahab, mõelda, mida ta tahab, ja rääkida sellest avalikult. „Teda ei tohi selle eest kuidagi karistada.“

Loe pikemalt edasi SIIT!